Surnuaed

Tag: Emphasis

Hard Rock Laager 2013

by on juuli.04, 2013, under Kontserdiarvustused

Sel aastal pidin üle mitme hea aasta tingimata Hard Rock Laagrisse minema, sest sellist esinejate massi, mida väga näha tahtsin ei saanud tähelepanuta jätta. Olukord tõotas kohe algul karmiks kiskuma, sest kõik need “must-see” artistki olidki kolm esimest.

Evadne

Õnneks sai kuidagi meeletu piletisaba juurest enamvähem õigeks ajaks tulema ning esimene tippbänd kiirustamisest tingitud lõõtsutamisest hoolimata kätte saadud. Kõik oli veel parem, kui olin lootnud. Massiivne latiino-doom, kus päris tugevalt sees ka funerali. Mulle meenutas lisaks üllataval kombel mitmeti Ahabit. Viimase loo kavatseb Evadne välja käia järgmise singlina ning rahva abi video salvestamisel oleks väga abiks olnud. Kahjuks tundus, et peale minu keegi teine eriti juukseid heitma nõus polnud. Kõrval olevad kõvapead üritasid hoopis selle ajal üksteise suitsule tuld põlema panna…

Ophis

Tõeliselt madal ja sünge bassisound kohe intoks kammis uuesti ära. Ei mingit halastust. Võimas brutaalne doomdeath. Eraldi tooks välja kahe vokaaliga lahenduse, mis antud bändi puhul väga hästi töötas. Curt Cobaini meenutava trummari rögin oli oktaavi võrra kõrgem ning omavaheline sünergia tekitas õõvastavaid judinaid.

Evoken

Ilma igasuguse vahepausita kohe otsa lennanud peaesineja (minu jaoks kahtlemata) õigustas oma staatust. Visuaalselt sai kohe selgeks, et tegemist on üdini USA bändiga. Nii 100% jänkid, kui vähegi olla saavad. Aga see ei häirinud, sest Evoken on juurtelt vist pigem brutal deathi mullast võrsunud ning kus mujal ikka sellist kraami paremini toodetakse? Jällegi ebatraditsiooniline lavaline lahendus – vokalistist kitarrimees oli vasakul ja kõige keskmes oli hoopis bassist, kes häält üldse ei teinud. Värskendav.

...

Võibolla oleks võinud festivali avada mõni ballast, et jõudnuks kohaneda ja väheke festivalimellu sukelduda (telkla rõõme nautida jne) aga ei tohi nuriseda. Lisaks oli teada, et kogu see kolmik pidi kiiresti edasi tuiskama. Aga laagri kulminatsioon oli sellega minu jaoks ületatud ja kogu ülejäänud kava juba puhas boonus ning järelmäng.

Mida siis edasi teha? Ahjaa.. telklasse oli vaja kolida, hütt püsti lüüa, esimest korda peale autost väljumist maha istuda ja natuke auru välja lasta.

Forgotten Sunrise

Päeva neljas laiv, minu jaoks ka viimaseks kujunenud. Nostalgialaks ja muidu väga mõnus omamaine doom oli suurepärane. Valdavalt istudes ja rahulikult puhates kuulates-vaadates. Kaks tähelepanekut: Anders näeb praegu välja noorem, kui anno 92 ning Valm võikski pigem trumme mängida.

Võibolla keegi imestab miks ma ei läinud vaatama suuri staare Cryptopsyt, Skyforgerit, Endstillet, Testamenti… Ei jaksa inimene kõike ja üleüldine tipp oli niigi saavutatud. Need bändid nõnda mu meeli ei liiguta. Testamenti oleks lapsepõlve mälestuste pärast isegi vaadanud, kuid selline mittemidagiütlev trääs, mida telgi ees kuulsin pani rõõmustama, et ei raisanud oma energiat. Ja paljud said oma vajadused rahuldatud. Ei olnudki minusugust rõõmurikkujat sinna trügima tarvis.

Teine päev

Esimest korda laagri ajaloo jooksul käisin jalutamas laagri territooriumilt väljas. Tore külake on. Eriti kell seitse hommikul. Aga laupäeva hommikud laagris on mulle alati meeldinud. Ja tihti olen käinud vaatamas päeva esimest bändi (nn pohmarohtu).

Emphasis

Seekordseks nn pohmarohuks oli sel korral Emphasis. Võibolla tundmatuim bänd siinmail, mis üles astus. Aga kui tore oli see. Väga meeldis nende imago – lauljatüdruk (vist ainus naisvokaaliga esineja sel aastal üldse) polnud absoluutselt seda nägu ega tegu, nagu oleks karmil metaliüritusel. Aga ta hääl oli super. See vähene pohmaaurus meespublik sai oma unelmatele totaalse rahulduse, kui tüdruk laval oma teksatagi seljast heitis. Muusikaliselt tahtsin paralleele The Gatheringiga tõmmata, aga päris nii tummiseks siiski asi ei läinud. Armas ja tore kindlasti.

Tapper

Hea ja armsa emotsiooni pealt läksin ka Tapperit vaatama. Suurte kahtlustega. Ja ei saanudki sotti, kas see laiv oli võimas või kohutav. Neli aastat tagasi külastatud bändiproovis kuuldud Kuningas Stahhi Ajujaht ja 1000 Naela Surma olid niivõrd võimsad emotsioonid, mida nad praegu isegi laagrilaval üle lüüa ei suutnud. Aga eks meeste suund ongi läinud kommertslikuma liini poole, midagi pole teha – tahetakse ju ometi publikut. Seda oli neil palju. Ikka pean ütlema, et ükski metalpunt ei tohiks nokkida aiaäärset tänavat. Aga ma olen vähemuses. Lasku käia. Kanteri ketas leidis ka omaniku.

Peale kohustuslikku lõunauinakut, puhkehetke ning kaine Freddy krooksumise peale minema jooksmist sattusin täiesti tühjalt kohalt pärli peale.

Antagonist Zero

Arusaamatu, et ei olnud selle bändiga enne tuttavaks saanud. Võimas soome doom metal, mis kukutas mu suust viimsed kuivetanud friikad. Isu kadus ja nauding asendus. Kirsiks tordile Doom:VS cover. Minu jaoks oli see etteaste pauk harjavarrest. Uskumatu!

Talbot

Peale eelnevat oli tühjus hinges. Talbotit tahtsin juba enne üritust kindlasti vaadata, nüüd aga… kõlas nagu kohustuslik tüütu järelmäng kõigele heale, mis varem toimunud. Jah – on eriilmeline, on äge ja karm. Aga mitte piisavalt. Mitte enam nii, nagu kunagi algul lubas. Mammuteid ka lendamas ei näinud.

Edasi otsustasin, et nüüd on kõik. Mul pole rohkem pettumusi ega võimalikke negatiivseid emotsioone selleks korraks tarvis. Ei tahtnud corpse-paintides kloune, ei soovinud ülipurjus karvaste tülinorimisi, ei riskinud doomifiilingu rikkumisega grindide või industriaalidega. Minu jaoks oli kõik juba niigi hea.

Mida veel rääkida? Polegi nagu midagi. Kõik oli seekord super ja positiivne. Korraldus ilus, inimesed toredad ja viisakad. Vähemalt seal, kuhu mina sattusin. Ilm oli kena. Kõik. Korraldajatele vaid teadmiseks, et kui midagi sellise lainapi lähedastki järgmisel aastal tuleb, ei saa minagi tulemata jätta. Aitäh.

PS Pilte mul pakkuda pole aga neid leidub massiliselt mujalt saitideltki.

Leave a Comment :, , , , , , , , more...

Otsid midagi?

Kasuta allolevat vormi sisu otsimiseks:

Ikka ei leia midagi? Võta meiega ühendust!

Viidad

Mõned veebilehed mida me julgeme soovitada...