Surnuaed

Thou Shell Of Death – Sepulchral Silence (2013)

by on sept.12, 2013, under Arvustused

Thou Shell of Death - Sepulchral SilenceÜks on kindel – Zworgil alias IngWaril on praktiliselt oma muusikalise teadvuse algusest saadik olnud kindel ja vankumatult omas tunnelis liikumise tung. Seitse aastat tagasi ilmutatud Wrath Is Evergreeni “Pyre” oli minu teada tema esimeseks katsetuseks. Tol korral mind paeluva burzumliku hõnguga minimalistlik doom-black andis juba aimu suurest ambitsioonist ja soovist kõrgele lennata. Suhteliselt sarnaselt on mees oma loominguga liikunud tänapäevani.

Vahepeal on ta läbinud (võimalik küll, et valulised) etapid WIE’ga, mis tegi kohati suurepäraseid etteasteid, ning Viirastusega. Lisaks tuleb igal juhul kõrgelt hinnata mehe panust kohalikus metalskeeenes, ta on pannud nn depressiivmuusikat kuulama ja austama väga suure kogukonna. Jällegi ma ei ole kindel, et enamik neist massidest päriselt ka kuulab taolist muusikat aga seda kõike ei saa eitada.

Nüüd siis Zworgi viimasest bändist ja albumist. TSoD’i nime all on mees ise klopsinud puidust ümbriskarbid kahele senisele üllitisele (teine neist split Wedard’iga). Muidu küll hirmus vägevad ja omapärased, aga näiteks vaheleht ei mahtunud korralikult sinna ära (kruvikeeraja küll – testitud). Seekord on vististi lastud põhitöö ära teha Austria labeli Talheim Records poolt. Järjekordne tõestus, et bändi tunnustatakse üle (riigi)piiride!

“Sepulchral Silence” meenutab mulle esimestest minutitest viimasteni Summoningut. Nagu oleks midagi Dol Guldurilt, aga ometi… seal seda tegelikult pole. Välja praagitud lood? Ma olen meeletult palju kokku puutunud depressiivsusega, masendusega, sünguse ja suitsiidsusega ning võin öelda, et see album ei sisalda taolisi tundeid. Muidugi, võibolla, kui keegi tunneb, et Sõrmuste Isand on depressiivne… Unistav, atmosfäärne, rohke sündiga üle kastetud, kajas karjed? Seda küll. Shoegaze black? Tundub paslik.

Need viis lugu libisevad vaikselt kõrvast sisse-välja ning järelemotsioone eriti nagu ei tekigi. Ei saa öelda, et midagi häiriks, ei jää aga ka mitte midagi meelde, ei kaja enam hiljem vastu.

Varem Zworg julges käia täiesti oma rada pidi ja ei lasknud end mõjutada kõrvalistest arvamustest. Võimalik, et see rada on tal jalge ees praegugi, see vist ongi see, mida mööda mees on tahtnud käia (ja nüüd ju edukalt ning tunnustatult) aga mina ei viitsiks sellist sissetallatud igavat teed pidi logeleda. Minu jaoks jäi see album üksluiseks, turvaliseks ja igavaks. Taustatapeedina sobib aga muidugi hästi.

Zworgi ambitsioonide tunnustuseks aga tuleb kindlasti märkida, et 28. septembriks suudeti broneerida Padise kloostri varemed, kus esitletakse käesolevat plaati, meelitati varjusurmast välja Skepticism ning toeks tuliForgotten Sunrise. Kõva mees on Zworg!

5/10

:,

2 Viited teistelt lehtedelt

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.

Otsid midagi?

Kasuta allolevat vormi sisu otsimiseks:

Ikka ei leia midagi? Võta meiega ühendust!

Viidad

Mõned veebilehed mida me julgeme soovitada...