Surnuaed

Suomi Estland Perkele

by on mai.31, 2011, under Kontserdiarvustused

Paar head nädalat tagasi külastasin juba varemalt mainitud üritust sarjast Soumi Estland Perkele, mille eelmine kontsert olevat olnud tervelt 6 aastat tagasi. Sarnaselt eelmisele oli peaesinejaks ansambel Loits. Kuna teised bändid, kellega koos tollal lava jagati, on juba enamasti manalatee jalge alla võtnud, olid seekordseteks soojendajateks eesti musta matusemetalli ansambel Thou Shell of Death ja soomlaste Thrash Metal orkester Axegressor.

Thou Shell of Death

Kontserdi avasid kumedad sündinoodid, millele sadas kiirelt selga massiivne kidraundamine ja trummimüdin, mis täitis saali järgnevad 40 minutit. Lava ehtisid rauast küünlajalad ning sinised prožektorid, mis üksikute kollaste blinderikiirte ja paksu uduga tekitasid üllatavalt võimsa atmosfääri. Kõik bändiliikmed peale trummari kandsid kapuutsiga rüüd, üksikud küünlavalguse kiired heitsid esinejate nägudele varjusid – see jättis mulje, et tegu on pigem deemonite kui inimestega.

Bändi heliline pool oli suhteliselt võimas: massiivne bassisaund ja trummimüdin, mille peale valatud mitu kihti unisoonis mängivaid süntesaatoreid ja kitarre, kõige tipus läbi kuuekümnetuhande kajaefekti kõlavad psühhedeelsed vokaalikarjed. Kui sellesse sisse elada ja end kanda lasta, on kogemus eepiline. Ühel hetkel hakkas siiski monotoonsus tüütavaks muutuma. Jäin ootama radikaalsemaid saundimuudatusi, vahekohti, trummifille, mis annaks ühtlasele massiivsusele pisut rohkem kontrasti. Natuke nagu oli, aga natuke nagu liiga vähe.

Laupäeva hommikupoolikul postitas ansambli ninamees Rada7 foorumis paljulubava fraasi: “Täna saab teatrit”. Ootasin lavašõud, mis jäi kahjuks olemata. Kogu bändi lavaline eksistents oli täiesti tardunud. Võib-olla oli staatiline pilt loodud selleks, et sobida staatilise muusikaga. Selline tõlgendus võiks mingis mõttes olla igati loogiline, kuid ometi ei ole ma sellega 100% rahul ja nagu ka muusikas, võiks bändi lavalises liikumises olla pisut rohkem variatsioone. Laval ringi keksimine poleks iseenesest kohane, aga, poisid, teil on annet, mõelge midagi välja!

Mulle jäi silma seltsimees, kes kogu kontserdi tahvelarvutiga videosse jäädvustas. Arvan, et nii vinget tehnikat polegi vaja – tegime ka käepärasemate vahenditega videoklipi, mis kirjeldab täiesti ehedalt kogu kontserdi jooksul laval toimunut:

The video cannot be shown at the moment. Please try again later.

Axegressor

Järgmisena hõivas lava soome Thrash kollektiiv Axegressor. Tegemist oli hoopis teist sorti kaladega kui TSoD. Aga midagi tarka nende kohta öelda ei oskagi: esitus oli puhas, saund väga hea. Solist oli energiline, publik elas ennast välja ja moodustas moshpiti, mis meie fotograafile kõige paremini ei lõppenud. :)

Muusikaliselt täiesti “okei” bänd, aga sellega minu arvamused selles osas ka piirduvad. Originaalsust, mille järgi kollektiiv võiks meelde jääda, ma ei tuvastanud. Tegemist oli Autentse Thrash Metal Bändiga™ – mille poolest  peaksin seda bändi teistele Autentsetele Thrash Metal Bändidele™ eelistama? – pole aimugi. Seega sulgeksingi siinkohal oma suu ja suunduks parem järgmise kollektiivi juurde.

Loits

Viimasena asus esinema ürituse peakülaline Loits. Tegemist on staažika rahvusromantilist musta metalli viljeleva kollektiiviga, kes pikka tutvustamist ei vaja. Pea kõik bändi liikmed on eesti metaliskenet upitanud juba selle algusaastatest ja laval veetnud rohkem tunde kui üks kesmine inimene lugeda jaksab. Sellegipoolest jättis nende seekordne esinemine pigem keskpärase mulje…

Heliline pool jättis alguses soovida: basskitarr oli kuskile kadunud ja vokaal liiga vaikne. Peale paari lugu sai see enam-vähem korda (või harjusid mu kõrvad sellega). Muusikaliselt koosneb nende saund üsnagi tüüpilistest eesti metali kaubamärgiks saanud kitarrikäikudest, mida on vürtsitatud kerge kihi sündiridade ja Lembetu omapärase vokaaliga. Seda lavalt ka tuli ja kes ootas, see pettuma ei pidanud.

Esinemine jäi lühikeseks ja arvestades fakti, et samal päeval tähistati nii Draconicu (kitarr) kui ka Loitsu sünnipäeva, siis peaks nentima, et bändimeeste ja -naiste esitus laval oli pisut liiga vaba – vahepeal tundus, et esinetakse pigem läbu korras sõpradele, mitte 8.- piletiga kontserdi külastajatele. Kuigi mingil määral see ka tõsi oli – saalis polnud kuigi palju rahvast ja enamik olid n-ö  omad. Peaesinejalt oleks oodanud pisut rohkem pühendumist ja šõud, arvestades kui kõrgele esimene esineja lati selles osas tõstis.

Kokkuvõtteks

Eesti bändide lavaline külg on jäänud suhteliselt igavaks: tullakse, ollakse, minnakse. Arvatavasti on see ka üks põhjustest, miks kontserdikülastatavus on langenud. Elamusi kontserditelt ei maksa oodata, sest samahästi võid sõbrad külla kutsuda ja plaati kuulata. Miinuseks on muidugi, et muusikat peab üsna vaikselt kuulama, muidu tulevad naabrid kallale. Plussiks aga tunduvalt väiksemad kulud ja parem esitus, kuna stuudios on bändiliikmed enamasti kained. :)

Meele teeb rõõmsaks asjaolu, et mõned bändid siiski annavad põhjuse end õue vedada ja kogeda midagi, mida kodus õlut juues ei saa. Räägin Thou Shell of Death’ist, kes mõistis, et tegemist on meelelahutusürituse, mitte bändiprooviga ja tõi lavale peale muusika ka elamuse, mis mõnelgi kuulajal ihukarvad püsti tõstis.

Kriitikanooltest hoolimata oli tegemist üsnagi korraliku üritusega, mis oma piletihinda väärt. Õlu maitses endiselt hästi ja bändid panid jala tatsuma küll. Jääme ootama edasisi kontserdielamusi.

Lõpetuseks üks tore tsitaat Lembetult: “Ei mängi ühte lugu mitu korda – ega kontsert pole liinibuss, mis tuleb ringiga tagasi kui peatuse maha magad.”

  • DSC_0004
  • DSC_0007
  • DSC_0009
  • DSC_0010
  • DSC_0014
  • DSC_0018
  • DSC_0032
  • DSC_0035
  • DSC_0057
  • DSC_0072
  • DSC_0082
  • DSC_0107
  • DSC_0119
  • DSC_0123
  • DSC_0132
  • DSC_0156
  • DSC_0161
  • DSC_0193
  • DSC_0205
  • DSC_0210
  • DSC_0219
  • DSC_0224
  • DSC_0234
  • DSC_0240
  • DSC_0248
  • DSC_0284
  • DSC_0285
  • DSC_0290
  • DSC_0297
  • DSC_0313
  • DSC_0317
  • DSC_0324
  • DSC_0331
  • DSC_0332
  • DSC_0333
  • DSC_0334
  • DSC_0335
  • DSC_0336
  • DSC_0370
  • DSC_0391
  • DSC_0398
  • DSC_0402
  • DSC_0417
  • DSC_0429
  • DSC_0433
  • DSC_0445
  • DSC_0456
  • DSC_0460
  • DSC_0467
  • DSC_0475
  • DSC_0480
  • DSC_0492
  • DSC_0518
  • DSC_0524
  • DSC_0548
  • DSC_0549
  • DSC_0565
  • DSC_0570
  • DSC_0581
  • DSC_0584
  • DSC_0593
  • DSC_0604
  • DSC_0606
  • DSC_0618
  • DSC_0620
  • DSC_0627
  • DSC_0658
  • DSC_0670
  • DSC_0672
  • DSC_0682
  • DSC_0720
  • DSC_0758
  • DSC_0761
  • DSC_0763
  • DSC_0764
  • DSC_0789
  • DSC_0800
  • DSC_0804
  • DSC_0824
  • DSC_0845
  • DSC_0855
  • DSC_0861
  • DSC_0894
  • DSC_0922
  • DSC_0937
  • DSC_0971
  • DSC_0987

Kirjutas: Cly/Suva
Pildistas: Rotiplika
Toimetas: Mary-Jane

Suomi Estland Perkele 14. 05. 2011 klubis Tapper

:, , , , , , ,

Leave a Reply

You must be logged in to post a comment.

Otsid midagi?

Kasuta allolevat vormi sisu otsimiseks:

Ikka ei leia midagi? Võta meiega ühendust!

Viidad

Mõned veebilehed mida me julgeme soovitada...